|
Teisipäev, 03 August 2010 11:58 |
- Vanemliku hoolitsuseta laste eest on Maidlas kantud hoolt läbi aegade. Tänaseks on arhiivi andmetel olnud Maidla Lastekodus üle 1500 kasvandiku, töötajaid 300 ringis. Oma panuse lastekodu arengusse on andnud kõik 12 direktorit.
- 1946.aastal otsustas tolleaegne valitsus rajada Maidla mõisakompleksi lastekodu.
- 1950.aasta 15.oktoobril avatigi Juuru-Maidla lastekodu-algkool.
- 1952.aastal algkooli töö lõpetati, Maidlasse jäi aastakümneteks kodu eelkooliealistele lastele, kooliealised lapsed suunati teistesse lastekodudesse. Kõige rohkem kasvandikke – umbkaudu sadakond – , oli 50. ja 60. aastatel. Esimesed viisteist aastat toimis lastekodus ka abimajand, kus kasvatati igasuguseid koduloomi ning linde, hariti põllumaad. Suured mured on läbi aegade olnud seotud küttepuude muretsemisega, praegu on küttepuude järgi vajadus vaid noorte- ja saunamajas.
- Suured muudatused olid lastekodus aastatel 1988-1989, lapsi hakati suunama elama hooldus- ja tugiperedesse. Ja kõige tähtsam – lapsed ei pidanud enam rändama, nad jäid paigale ning alustasid kooliteed lähedalasuvas Juuru Keskkoolis (praegune Eduard Vilde nimeline Juuru Gümnaasium).
- 1992.aastal kanti Maidla Lastekodu iseseisva asutusena Rapla maakonna ettevõtteregistrisse.
- 1999.aastal hakkas tegutsema eraldi noortemaja, kus vanematel kasvandikel avanes reaalne võimalus iseseisvumiseks.
- Mõisamaja täpne vanus ei ole teada.Taani Hindamisraamatu andmetel asus Maidlas aastal 1241 muinasaegne küla. Esimesed andmed looduslikult kaunis kohas Keila jõe servas asuvast mõisast on aastast 1452.
- Mõis on ehitatud muistsele linnusele. Et mõisa rajajad olid Maydellite suguvõsast (Maydellite pere lahkus 1919.aastal), sai koht ka nende nime. Siin on elanud ja mõisa edasi arendanud mitmed tuntud mõjukad aadliperekonnad: Lamstorpid, Taubed, Fersenid. Berend von Taube oli 1624-1629 Eestima Rüütelkonna peamees. Krahvinna Hedvig Ulrike Taubest sai Rootsi kuninga Frederik I (troonil 1720-1751) abikaasa.
|
